menu Avalehele

Vara sundmüük

Varale sissenõude pööramisel võlgniku vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse müügist saadud raha arvel. Alus: täitemenetluse seadustik § 52. Vara arestimise järjekorra määrab ära kohtutäitur, kuulates ära sissenõudja ettepanekud. 

Levinud on arusaam, et kohtutäitur arestib ja müüb võlglasele kuuluvat igasugust vara odavalt. Kohtutäituril on õigus arestida sellist vara, mis on täitemenetluse seadustik mõistes arestitav ning mida on perspektiiv müüa. Enne vara arestimist tuvastatakse asja tegelik turuväärtus, kasutades hinna määramiseks analüüsivõimet, kogemusi ning vajadusel vara valdkonda puudutava eksperdi arvamust. Kui enampakkumine nurjub, siis korrigeeritakse hinda kokkuleppel sissenõudjaga. Hinna määramise ja ümberhindluse tingimused on sätestatud täitemenetluse seadustik § 100 lg 5. Enampakkumine on vara selline müügi viis, mis viib selleni, et enampakkumisel võib osaleda mitmeid osavõtjaid. Enampakkumisel on võimalus, et hind mitte ei lange vaid tõuseb tänu osalejate poolt tehtud pakkumistele. Täitemenetluse eesmärgiks on sissenõudja nõude rahuldamine kõige kiiremal viisil ning mitte kahjustada võlgniku huve.

Võlgnikul on õigus viibida vara arestimise juures (täitemenetluse seadustik § 70 lg 1), osaleda enampakkumisel (täitemenetluse seadustik § 87 lg 1) ning teha toimingu kohta avaldusi või märkusi (täitemenetluse seadustik § 75 lg 5, § 92).

Vara üleskirjutamise või muu võlgniku ruumides tehtava toimingu juures peab viibima kas  võlgnik, tema täisealine pereliiget, võlgniku esindaja või peab kohtutäitur kaasama toimingu juurde kaks manukat või politseiametniku (täitemenetluse seadustik § 29, § 70). Välja kuulutatud suulisest enampakkumisest peavad osa võtma manukad (täitemenetluse seadustik § 88 lg 5). Manukate ülesandeks on hilisema vaidluse korral kirjeldada toimingu tegemise asjaolusid ning seda, kas toiming viidi läbi seaduse kohaselt.

Võlgnikul on õigus ise müüa arestitud asi sissenõudja või kohtutäituri nõusolekul väljaspool enampakkumist (täitemenetluse seadustik § 102, § 157). Müük toimub sel juhul kohtutäituri kontrolli all, mis tähendab, et kohtutäitur osaleb lepingu sõlmimisel ja tagab, et asja ei müüdaks arestimise aktis märgitust madalama hinnaga ning et müügihind laekuks kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Sissenõudja nõusolekut ei ole müügiks vaja, kui eelnevalt on enampakkumine nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või oleks enampakkumisel saadav tulem oluliselt väiksem võrreldes väljaspool enampakkumist müümisega.

Peale arestimist alustatakse sundmüüki ehk kuulutatakse välja enampakkumine varale, mille kohtutäitur on arestinud. Arestitud vallas ja kinnisasjad müüb kohtutäitur reeglina avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Enampakkumine toimub kohtutäituri poolt määratud ajal. Asja alghinnaks on täitemenetluse seadustik § 82 lg 1 kohaselt arestimisaktis märgitud hind. Kuulutuse avaldab kohtutäitur väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus vallasasjade müügi korral vähemalt 10 ja kinnisasjade müügi puhul vähemalt 20 päeva enne enampakkumise toimumist.

Kui enampakkumine nurjub, koostab kohtutäitur enampakkumise nurjumise akti. Enampakkumise nurjumisel on Sissenõudjal on õigus nõuda kordusenampakkumise korraldamist.

Kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.

Kui asja müügi hind on suurem kui võlgnevuse summa Sissenõudjale ja kohtutäiturile kantakse ülejäänud summa Võlgniku poolt näidatud arvelduskontole.

Kohtutäitur korraldab sundmüüki, kuid kohtutäitur ei ole spetsialiseerunud müügiinimene. Seadus sätestab, mida kohtutäitur peab tegema ja seadusest lähtuvalt teeb kohtutäitur kõik selleks, et vara võimalikult kiiresti ning kõrgeima hinnaga realiseerida. Eeltooduga juhime tähelepanu, et võlgnikul on võimalik ja õigus aidata kaasa sundmüügile. (Näiteks: kohtutäituril on võimalik nõustada võlgniku poolt vara müügist huvitatud inimesi.) Mida kiiremini saab võlgniku vara realiseeritud seda väiksem on lisanduv viivis (juhul kui see on täitedokumendis välja mõistetud).

Rohkem informatsiooni enampakkumiste korraldamise õiguste ja kohustuste kohta vaata lisaks meie koduleheküljelt rubriigist Vara –> Enampakkumise läbiviimise kord, osaleja õigused ja kohustused.